Mis on läbipõlemine? Kuidas stress ja läbipõlemine on seotud?
Läbipõlemine on tööalane kurnanus, mis ei ole klassifitseeritav kui haigus. Läbipõlemissündroom on WHO poolt defineeritud kui tööalane nähtus (lingilt leiad Maailma Terviseorganisatsiooni poolse läbipõlemise sündroomi mõiste täpse selgituse), mis mõjutab inimese heaolu ja see kujuneb välja õigeaegse leevendamata jäänud kroonilise tööstressi tulemusel.
Kas tead, et läbipõlemine on 100% ennetatv? Läbipõlemise ennetus on võimalik, sest läbipõlemine ei juhtu kunagi üleöö, vaid saab alguse stressist. Kas aga tead, et enamuse läbipõlemise juhtumitest moodustavad kirega tööd tegevad ja pühenduvad ning häid töötulemusi loovad inimesed?
Kui paljud kogevad tööstressi?
2021. aasta oktoobris viis CV-Online Eesti töötajate seas läbi uuringu, millest selgus, et 71% küsitletutest on viimaste kuude jooksul tundnud tööstressi. See kattub mitmete Suurbritannia uuringutega, kus stressi viimase kuu jooksul kogenud inimeste hulk varieerub 70% ja 90% vahemikus. Samas, USA-s kerkis ühiskonna sulgemise aegsetest uuringutes stressi kogejate arv aga suisa 98% peale.
Stressi kogemine erinevas vanuses on erinev. Suurim stressi kogejate hulk on alustavate töötajate hulgas (84%). Sellele järgnevad inimesed vanuses 35 kuni 54 aastat (80%).
Stressi kogemine on suurim tööturule sisenedes ja seejärel suurima vastutuse saamisel nö parimas tööeas. Sellise stressi vanuselise jaotuse tuvastas Investors In People 2018. aastal Suurbritannias läbi viidud uuring (vt stressi kogevate töötajate hulka protsentides vanuserühmade kaupa all oleval skeemil).
Tööstressi kogenute hulk vanuserühmade kaupa Investors in People 2018 uuringu alusel.
Töötajate stressitaseme alla viimine, enne kui sellest saavad terviseprobleemid, on oluline. Rõhutame, et just stress on läbipõlemise peamine algpõhjus.
Teekond läbipõlemiseni
Läbipõlemise teekonnani viivad töötaja nii distress, mis on negatiivne stress kui ka eustress ehk positiivne stress.
Negatiivsest stress paneb inimese reeglina peeglisse vaatama ja aega maha võtma. Negatiivsest stressist enam on töökohtades kohatav positiivne stress, mis sunnib selle kogejat hoogu juurde panema, sest end tuntakse ambitsioonikalt. Sellise stressi võimendajaks on saavutusvajadus ja kaasnev tunnustus.
Positiivse stressi toel soovitakse karjääriredeleil edeneda ja olla teistest parem ja edukas, mistõttu on seda sageli ülistatud. Paljud YouTube videod ja motivatsioonikoolitajad suisa õhutavad saavutuste kasvuks positiivse stressi ning tugeva emotsionaalse motiveerimise vajadust.
Kas positiivne stress ikka on hea?
Aus vastus on ei ole, sest just pikaajaline positiivne stress viib läbipõlemiseni oluliselt enam kui seda teeb negatiivne stress.
Positiivse stressi laineharjal kulgemine on alguses saavutusi toov ja hiljem ära kukkumiseni viiv.
Positiivse stressi riske alahinnatakse, sest eufooria kordaminekutest, teiste tunnustus ja tegevustempost endast saadav adrenaliinilaks on kogetavad meeldivatena, mitte ohtlikena. Paraku pole kehale vahet mil viisil neerupealsete kahjustus loodi.
Soov kõike innuga teha ja saavutuse laineharjal hoo juurde keeramine, sh motivatsioonikoolituste näol, on siin esimene ohumärk. Saavutuste teke ise loob juba lisasõltuvust, mistõttu inimesed ei luba oma vaimul ja füüsilisel kehal rahulikult taastuda enne kui kõik ressursid on põletatud (vaata üleval olev intervjuu Dr. Helena Lassiga). Puhkamise asemel emotsionaalse positiivsuse toel enda väsinuna edasi tõukama tegutsemisel on siin ränk hind.
Mida enamus siin ei adu on see, et neerupealiste kahjustus ei taastu mõne päeva ega isegi ka sageli paari kuuga. Läbipõlenu peab pikalt aja maha võtma. Lõpuks mõjutab läbipõlemine lisaks inimesele endale ka teisi.
2019. aasta viidi Cigna poolt 23 riigis läbi uuring, millest selgus, et 91% töötajaid on kogenud kuidas teiste töötajate stress on seganud nende igapäevast tööd. Läbipõlenud inimest tuleb kas asendada pikalt, või sageli ta lahkub seniselt töökohalt.
Siinses Kristi Jõeorg juhitud "Tööelu ohutus podcastis" avab stressi ja läbipõlemise ja vaimse vormi tagamise seoste teemat meie tegevjuht Kaur Lass. Võta aega ja kuula, et saada strsssi ja läbipõlemise ning vaimse vormi olulisusest tööl parem ülevaade.
Läbipõlemine ja selle seos tööstressiga
Läbipõlemiseni jõutakse stressi krooniliseks muutumise kaudu.
Kui stressihormoonide tase veres lühiajaliselt kasvab on sellel alul inimest aktiveeriv ja kaitsev toime. Sellega aktiveeritakse võime ohu korral põgeneda või võidelda. Kaasaegses töökohas ei ole meil aga reeglina vaja põgeneda ega füüsiliselt võidelda, vaja on hoopis taiplikult ja targalt tegutseda.
Stressi puhul vallanduv kortisool võimaldab valkudel ja rasvadel muunduda süsivesikuteks ja selline protsess on vajalik energia ja jõuvarude kiireks juurdetootmiseks või taastamiseks. Teine stressiharmoon, adrenaliin, tugevdab näiteks südametegevust ja tõstab vererõhku. See võimaldab inimese füüsilisel kehal kiirelt kohaneda ohuga toimetulekuks.
Kuigi need mehhanismid kaitsevad keha lühiajaliselt ohu eest on nendega pidev kokkupuude hoopis soosiv läbipõlemist ja erinevate füüsilise ja vaimse tervise haiguste teket. Soosivaks teguriks on siin sage ja/või pikaajaline stressi kogemine, mille tulemusel meie alateadvuses toimuv sunnib meie füüsilist keha neid hormoone kogu aeg nö igaks-juhuks tootma.
On teada, et suur kortisoolisisaldus võib kahjustada rakke nendes aju piirkondades, mis on seotud mälu ja tähelepanuga. Nii on sageli läbipõlenud või depressiooni all kannatavatel inimestel kõrgenenud vere kortisoolitase. Selle tulemusel on inimene pidevas stressi seisundis, ilma et selleks oleks füsioloogilist vajadust. Reeglina on väline stressor ehk algne stressi käivitanud sündmus ammu lõppenud aga mälus oleva baasil käivituv seesmine reaktiivsus on alles, sest inimene on oma kogemusega samastunud.
Stressihormoonide toime selgitab ka muid probleeme, nagu näiteks, unehäireid, söögiisu puudumist, keskendumisraskuseid jms.
Neerupealsete kurnatus, mis viib läbipõlemiseni tähendab lihtsustatult, et kehale vajalike hormoone (sh kortisool, adrenaliin ja ka noradrenaliin), ei suudeta enam toota õigel ajal vajalikus koguses ja see viib inimese organismi oma loomulikust tasakaalust välja. Selline neerupealsete toimimise häiritus võib vajada taastumiskeks mitmeid kuid.
Kas sa tead milline on sinu personaalne stressitase hetkel?
Kuidas on defineeritud tööalane läbipõlemine?
Läbipõlemine on defineeritud kui tööalane vaimse tervise probleem, mis ei ole veel haigus. Õige definitsioon ongi, et läbipõlemine on pikaaegse tööstress tulemusel tekkiv vaimne ja füüsiline kurnatus.
Läbipõlenud inimest valdab totaalne väsimus ja jõuetus. Läbipõlemise tulemusel muutuv vaimne pinge füüsilise keha kurnatuseks, mida selgitatakse neerupealsete kurnatusega ehk stressihormoonide jooksva "ära põletamisega".
Läbipõlemine on selline pika-aegsest stresist tulenev tööalane kurnatus, millest ei ole võimalik ühe nädalavahetuse või paarinädalase puhkusega taastuda.
Läbipõlemisega kaasneb sageli võõrandumine tööst ja küünilisus oma töökoha või kolleegide suhtes ning see viib töö- ja tegutsemisvõime vähenemiseni.
Läbipõlemine on etapiviisiline. Enam levinud on läbipõlemise vaatlemine viieastmelise protsessina. St see kulgeb aeglaselt ja ei teki üleöö. Läbipõlemise staadiume on avanud ajakirja "Director" artiklis Dr. Helena Lass.
Teadmine, et läbipõlemise protsess kulgeb pikemalt on hea, just see asjaolu võimaldab läbipõlemist edukalt ennetada. Selleks tuleb õppida oma sisemaailmas toimuvat vaatlema intrapersonaalsete oskuste toel. Enesejärgimise korral on võimalik esilekerkivaid läbipõlemise signaale tuvastada (eeldab teadmist, milliseid ohumärke tuleb otsida). Ohumärkide tuvastamine võimaldab aga muuta oma elu ja tööviisi enne kui jõutakse läbipõlemise viimasesse faasi.
Ennetus on ülimalt oluline, sest selles viimases läbipõlemise faasis kaob inimese töövõime ja suutlikus end ise juhtida pea täielikult. Läbipõlemise viimane aste kattub teadusuuringute alusel depressiooniga suisa 86-92%.
Läbipõlemine – kuidas märgata selle teket?
Läbipõlemine algus on pea märkamatu. Kõik algab sagedasest tööpingest mis muutub alul stressiks ja siis juba krooniliseks stressiks.
Stress viib selleni, et inimene ei saa enam vajalike igapäevaste tegevustega tähtaegade piires edukalt hakkama.Iga ebaõnnestumise järel asub langema inimese enesekindlus.
Kuna meil koolides ei õpetata keskenduma ja see on pigem nö rahuliku meele ja hea õnne küsimus, siis stress viib keskendumisvõime langemiseni. Lisaks ärritub kroonilises stressis inimene kergelt. Stressiga võib kaasneda ka ärevus, millest võivad leevenduse puudumisel välja arenedaärevushäired.
Enesekindluse kukkumine, ärrituvus ja ärevus viivad omakorda selleni, et sagenevad lubaduste täitmata jätmised, kasvab pettumus, kuhjub väsimus ja kolleegide ning klientidega tekkivad alul hõõrdumised ja siis juba tõsised konfliktid. Kui need on sagedased, siis on läbipõlemise risk juba suur.
Ebaõnnestumistena paistva läbipõlemisündroomi esmaseks kompenseerimiseks püüab inimene esialgu veelgi rohkem pingutada ja võtab selleks appi suuremad kogused kohvi, energiajoogid, alkoholi või muud ergutid (sh närvikõdi loovad tegevused), mis füüsilist keha edasi toimetava sunnivad. Lühiajaliselt võivad need ergutid aidata, kuid pikaajaliselt mõjuvad need ergutid puhkuse asendajana alati laastavalt, sest füüsiline keha ja neerupealsed kurnatakse ära.
Millised on stressi, läbipõlemise ja töötõhususe seosed?
Selle lehe avaosas tõime välja, et ca 70-84% töötajaid kogeb erinevates vanustes stressi. Stress aga pärsib tööle pühendumist ja tõhusat tegutsemist. Nii kukub tööviljakus ja tahe seda teha.
Viimase paarikümne aasta jooksul on Gallup uuringud üheselt kinnitanud, et erinevates riikides on 70%-80% töötajaid oma töösse mitte kaasunud (inglise keeles: not engaged või not fully engaged). Ehk teevad minimaalselt vajaliku aga sedagi ülekäte ehk piisavalt mitte pühendunult. Ehk oled seda kogenud?
See mida ei märgata on aga stressi osakaalu ja töösse mitte kaasumise kattuvus. Inimene, kes on stressis ongi ükskõiksem, küünilisem ja tahab pigem asja kaelast saada, kui oma tööd pühendunult ja laitmatult teha. See pärsib selgelt tööviljakust. Lisaks on ka perfektsionistid teistest enam avatud läbipõlemisele, nad suudavad kaua tööl head muljet jätta, kuid ühel hetkel on ärakukkumine kiire.
Kuna meie koolides ei ole seni vaimset kasvatust ja hea vaimse vormi saavutamist ei õpetata ka ülikoolides, siis tööandjatel on mõistlik ja tasuv oma heade talentide hoidmiseks arendada oma meeskonnaliikmete intrapersonaalseid oskuseid.
Läbipõlemisaltid on just tippspetsialistid ja juhid ehk töötajate paremik.
Läbipõlemise süsteemne ennetus on tööandja enesekaitse võtmetöötajate ja vastutusvõimeliste ning tegusate juhtide ärakukkumise eest.
|
Wellness Orbit on loonud maailmas unikaalse stressi taandamisele ja läbipõlemise ennetusele fokuseeritud koolituse “Tõhus tegutsemine pingelisel perioodil” ("Performing Under Pressure").
Sinu töötajate töövõimet taastava ja kasvatava e-koolituse osadeks on:
1) Osaleja stressitaset ja läbipõlemiseriski mõõtvad küsimustikud (2 küsimustikku koos kohese tagasisidega koolituse läbijale);
2) 5 videotreeningsessiooni ja kontrollküsimustikud peale iga videot, et tagada õpitu praktikas kinnistumiseks paremad eeldused;
3) Töövihik (see sisaldab ka grupitöö juhiseid, mida saab tööandja läbi viia ühiste aruteludena);
4) Tööandjale antav ülevaade selles, kes on koolitusega alustanud ja selle lõpetanud koos võimalusega väljastada tunnistus igale töötajale temal poolt koolituse läbimise kohta (tööandja ei näe töötaja individuaalset terviseinfot ehk testide tulemusi);
5) Koolituse promomaterjalid (prinditavad posterid ja intraneti bännerid).
Kokkuvõtteks
Läbipõlemise ennetus algab intrapersonaalsete oskuste omandamisest ja see aitab hoida sind ja su meeskonna helgeid päid heas vaimses vormis.
Stressileevendamise ja läbipõlemise ennetuse tulemusel saavad inimesed parendada oma töötamise tõhusust nii, et see ei vii enam neid positiivse stressi laineharjal kulgedes läbipõlemiseni. Kusjuures, läbipõlemine ja depressioon on siin vaadeldavad ühe mündi kahe küljena. Ennetades läbipõlemist, väldid ka depressiooni töötajate hulgas. Lisaks vähendades tööstressi, saab ära hoida ka ärevushäireid.
Kui tööandjad ja töötajad soovivad ennetada vaimse tervise probleeme on vajalik, et just tööandja võimaldab töötajale omandada stressi leevendamiseks ja läbipõlemise ennetamiseks vajalikud intrapersonaalsed oskused. Nii kompenseeritakse koolides vaimse kasvatuse puudumine ja luuakse seeläbi koostööaldis jätkusuutlik meeskond.
Vaimse vormi treening on vaadeldav tasuv investeering (vt slaide lingil), mitte kulu. Nii väidab muu hulgas selgelt Deloitte poolt Suurbritannias läbi viidud põhjalik tasuvusanalüüs. Selles hinnati kõiki töötajaid hõlmava vaimse tervise probleemide ennetust + töötajate vaimse vormu koolituse kasutamine kümnekordse tasuvusega investeeringuks (ROI = 9,7 kuni 10,8 tuginedes 2022. Deloitte uuringule).
Küsi kohe julgelt lisa, uurimine ei maksa midagi
Saamaks osa maailma tipptasemel stressi ja läbipõlemise ennetuse e-koolitusest võid valida standardpakkumise (link koolitusele eespool) või siis palun kirjuta meile ja teeme just sinu meeskonna suurust ja soovitud koolitusperioodi arvestava pakkumise.
Saame stressileevendamise ja läbipõlemise ennetusele lisaks pakkuda ka muid koolitusi vaimse vormi tagamiseks. Helista meile tööpäeviti telefonil 5657 3609.
